Uuring: 39 aastased on kõige ajukamad

Kas tead, millal Sa vananema hakkad? Vananema selles mõttes, et reaktsioon aeglustub ning kiirete autode ja ilusate inimeste asemel hakkad eelistama pigem mõnusalt kulgevaid sõiduvahendeid sõbralike inimeste seltsis. Nagu väidavad USA Kalifornia Ülikooli UCLA teadlased, on selleks vanuseks 39. eluaasta.

Nagu nädalapäevad tagasi avaldatud UCLA pressiteates kirjeldatakse, viisid teadlased oma tõdemuseni jõudmiseks esindusliku vanuselise valimiga testgrupis läbi lihtsa 10 sekundi jooksul sõrmega lauale koputamise katse. Selleks pidid katsealused enne magnet-resonants tomograafia MRI seadmega nende aju esiosa pildistamist võimalikult kiiresti koputama sõrmeotsaga laual asuvale andurile, milline siis loendas koputuste arvu. Seejärel tehti katsealuste aju esiosast pilt, tuvastamaks seal müeliini osakaalu. Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks.

Ilmnes, et katsealuste vanuse, koputuste arvu ja müeliini sisalduse vahel ajus on statistiliselt oluline seos. Täpsemalt siis, oli 39 aastaste ajus müeliini sisaldus keskmiselt kõige suurem ning ka närviimpulsside liikumine kõige kiirem. Viimane väljendus siis suutlikkuses 10 sekundi jooksul aju poolt formuleeritud koputamise korraldust teostada.

Nimetatust nooremas vanuses ei olnud müeliini sisaldus veel saavutanud oma keskmist kõrgeimat taset ning vanemas vanuses oli müeliini sisaldus drastiliselt vähenenud. Meditsiiniteadusest on ka teada, et müeliini osakaalu kriitiline vähenemine viib inimese sklerosis multipleksini, mis väljendub reeglina probleemides tasakaalu, lihaskontrolli või üldise lihasjõu märkimisväärses vähenemises.